Rõõmus seltskond kogunes Arturi Juurde. Oh seda jällenägemisrõõmu! Uhke (mini)buss sõitis ette ja viis meid Lõhavere Linnamäele. Mägi tundus nii suur ja kuused väga kõrgeks kasvanud. Aime ja Sulev üllatasid meid shampuse ja kommidega. Meenutasime ammuseid aegu, kui linnamäel sageli sai käidud... Edasi sõitsime koolimaja juurde, vaatasime, millised head tingimused on lastel tänapäeval. Keegi meenutas, kuidas Volt oma tahvlitega üles alla sõitis ja muudkui valemeid nõudis. Internaat aga üllatas täpselt samasugusena kui me sealt 36 aastat tagasi lahkusime.
Käisime ka kalmistul Aime, Mihkli ja Idla Antsu haual, panime lilled ja süütasime küünlad.
Edasi juba istusime Arturi Juures. Söök ja jook olid head, rõõmsat jutuvada ja jalakeerutamist jätkus kauemaks.
Ja kõige tähtsam, leppisime kokku, et järgmine üritus on 2009. a. augustikuu kolmandal nädalavahetusel.
Käisime ka kalmistul Aime, Mihkli ja Idla Antsu haual, panime lilled ja süütasime küünlad.
Edasi juba istusime Arturi Juures. Söök ja jook olid head, rõõmsat jutuvada ja jalakeerutamist jätkus kauemaks.
Ja kõige tähtsam, leppisime kokku, et järgmine üritus on 2009. a. augustikuu kolmandal nädalavahetusel.
